Music is my life

[Cara J. Ervin]

Kolmas päev uues linnas, mis oli kindlasti kaks korda suurem, kui eelmine koht, kus Jade elas. Orienteerumine siin käis neidisel endiselt telefoni ja GPSi abil, sest muidu oleks ta kadunud igaveseks Beverly Hillsi tänavatele. Ning teiste käest abi küsimine ei kuulunud kindlasti ühegi tema prioriteedi alla. Ta pidi eeskätt ise hakkama saama. Jade pidi seda tõestama nii enda emale kui ka iseendale, sest niipea kui keskkool saab läbi istub tüdruk esimesele bussile, mis viib siit linnast minema ja ei vaata kunagi tagasi. Loomulikult on selleks ka natukene raha vaja, aga sellele mõtleb Cara homme, sest ta peab aasta veel õppima, enne kui saab kuhugi minna. 
Kõrvaklapid peas, kõndis Jade mööda Rodeo Drive'i, silmitsedes kerge ükskõiksusega neid kümneid erinevaid riietepoode, mis võtaksid paljudel tüdrukutel jalad nõrgaks ja kuhu nad lause tormijooksu teeksid, et esimesena kõige kenam hilp osta. Aga tüdruk polnud selline. Seda kinnitas ilmselt ka tema välimus - mustadena tunduvad juuksed, paar rohelist triipu nende seas, mustad sukad, mustad nöörsaapad ja isegi kleit tema seljas oli must, rääkimata siis peal olevast kampsunist või pisikesest kotikesest, mille kett risti üle tüdruku rindkere jooksis. 
Krõpsukott käes, peatus näitsik korraga mingi vanakraami poe vaateakna taga, kuhu oli laotatud palju erinevaid vanu raamatuid ja plaate. Vot see on koht, kuhu Jade tormijooksu teeks. Ühe krõpsulaastaku suhu pannud, luges neidis huviga erinevate raamatute pealkirju. 

SPOILER: Click to show

To @noname

[Deleted]

Šoppamine ei kuulunud küll Rory lemmiktegevuste hulka, kuid aeg-ajalt tuli siiski poekülastusi ette võtta, sest lõpmatuseni ei saa ju samade riietega käia. Minevik näitas, et neisse kipuvad augud tekkima või muutub värv pärast mitmeid pesukordi tuhmiks. Niisiis oli Rory otsustanud, et veedab umbes tunnikese poodides, et endale vähemalt järgmise poole aasta garderoob kokku osta. Rodeo Drive oli poodlemiseks muidugi kõige õigem tänav, kuna seal on poevalik üsna suur – isegi suurem kui tarvis oleks, sest vajalikud rõivad sai noormees juba esimesest ettejuhtuvast poest kätte. Ja kui enne oli kutt arvestanud, et tal võib asjade leidmiseks minna tund aega, siis tegelikkuses sai ta hakkama poole vähemaga. Tassinud kahte kilekotti, üks kummaski käes, jalutas Rory mööda tänavat edasi, kui talle jäi silma üks väiksem poeke, kus müüdi ilmselt vanakraami – vähemalt seda sai eeldada vaateakna põhjal. Pood ise Roryle aga eriti huvi pakkunudki, seega oleks ta ilmselt edasi jalutanud, kui üks kõrvaklappidega tüdruk tema tähelepanu poleks pälvinud. Tegelikult oligi vist lugu nii, et enne nägi Rory tüdrukut ja siis alles poodi. Kenake oli teine. Ja ega see poleks sugugi esimene kord, kui Rory tänaval mõne võõraga juttu alustaks. Sättinud ennast tšiki kõrvale seisma, teeskles bändipoiss, et loeb vaateaknale paigutatud raamatute pealkirju. Paar minutit seal sedasi seisnud, pööras ta viimaks pilgu tundmatule tšikile ning koputas talle kergelt õlale. Kui too tüübile küsiva pilgu heitis ning klapid peast võttis, manas Rory huultele kerge naeratuse. "Kuule, see laul, mida sa praegu kuulad... oskaksid mulle pealkirja öelda?" alustas noormees juttu. Mitte vist kõige osavam pick-up line, aga midagi targemat tüübil praegu pähe ei tulnud. Pealegi sai ta ennast õigustada sellega, et neiu kõrvaklappidest vaikselt kostunud laul tundus tõesti catchy.

[Cara J. Ervin]

Cara pistis endale veel ühe krõpsulaastaka suhu, sinakad silmad liikumas raamatutelt vanadele vinüülplaatidele. Oi, kuidas ta neid armastas. Nende heli puhtus ja rikkus oli ikka kordades parem tavalistest CD plaatidest või iTunesist saadud mp3 failidest. Aga kahjuks polnud neidisel ei ruumi, kuhu neid kõiki mahutada ega vinüülplaadimängijat. Raha isegi oleks selle ostmiseks nende perel, kuid Jade'i vanemate arust pole see just prioriteet number üks.
Näitsik pani küll tähele, et keegi tema kõrval peatus, kuid neidis ei pööranud talle enne erilist tähelepanu, kui tundis koputust enda õlal. Sinakad silmad enda pikkusele noormehele viinud, võttis ta kõrvaklapid peast, jäädes talle küsivalt otsa vaatama. Kas too oli eksinud või midagi? ""Lost in Hollywood"," sõnas tüdruk, viies enda pilgu tagasi vaateaknale.