At least we still have each other

[Deleted]

Teenindajana töötamine ei olnud alati just see, mida Cooper Beverly Hillsis elamisest oodanud oleks, sest tegelikkuses kulutasid noormehed nädalas rohkem tunde tellimuste vastuvõtmisele ja täitmisele kui reaalsele esinemisele, sest pakkumisi ei tulnud neile just kõige tihemini. Muidugi sai Il Fornaios mõnel korral nädalal laval üles astutud, kui tegu oli mõne eriüritusega, et rahvale meelelahutust pakkuda, aga sellega just erilist kuulsust juurde ei teeninud. Kõik see pani Coopi mõtlema küllaltki negatiivseid mõtteid, mida ta aga ühegi bändikaaslasega jagada ei julgenud. Teised paistsid temast entusiastlikumad ja kutt ei tahtnud tõesti nende tuju rikkuma hakata. Eriti käis see Kane'i kohta, kelle jaoks läbilöömine kõige tähtsam oli, aga ilmselge oli juba see, et mingi muutuse peavad nad oma esialgses plaanis tegema, et saavutada seda, millepärast nad siia tööle olid tulnud. Kuna poisid olid tööl vahetustega, sattus see teisipäeva õhtu olema justnimelt Griffithsi ja tema parima sõbra päralt, Noah ja Rory said vaba päeva nautida. Praegusel hetkel oli sulgemiseni veel tunnike aega ning uute klientide puudumisel kükitas noormees töötajate ruumis, ees klaasike mulliveega.

OT: Kane

[Deleted]

Kane lõpetas ühe laua teenindamise ning andis kööki tellimuse ühe kaasa tellitud toidu osas, enne kui hetkeks töötajate ruumi suundus, et enda mobiili kontrollida. Kutid olid enda lood Elliotti poolt antud tüübile ära saatnud, kuid siiani ei olnud nad vastust saanud. Kane hakkas juba lootust kaotama selle esinemise osas ja ilmselt ka teised liikmed. "Noh, ega meile siin istumise eest palka ei maksta," sõnas kutt Cooperile, kui ta ruumist enda semu istumas leidis. See oli rohkem niisama norimiseks öeldud, sest restoran hakkas kinni minema ja seega ega enam eriti kliente oodata polnud. Suundunud enda kapi juurde, tegi Kane selle lahti, et enda jaki taskust mobiil võtta, millele ta ühe kiire pilgu viis, enne kui selle tagasi taskusse libistas ja kapi sulges. Maandunud Cooperi kõrvale istuma, vabastas Kane ennast tülikast kikilipsust, mida nad tööl kandma pidid. See oli ainuke vidin, mis mehele nende töövormi juures ei meeldinud.

[Deleted]

Otseloomulikult ei saanud Cooper oma mõtetega kuigi kaua olla, sest mõne minuti pärast lendas uks lahti, aga õnneks jalutas sisse justnimelt Kane, mitte keegi teine nende kolleegidest. "Tõmban ainult natuke hinge," raputas kutt pead ja jälgis pilguga sõpra, kui too oma kapi juurde jalutas ja jakitaskust telefoni välja tõmbas. "Ikka ei midagi?" küsis Coop, kui bändikaaslane juba mõne sekundi pärast seadme tagasi taskusse libistas. Diivanil oli tüüp end praegu päris mugavalt välja sirutanud, ilmselt ei jaksaks ta end enam liigutama hakata, kuigi ei tohiks siiski ära unustada, et nad endiselt tööl olid, aga õnneks oli ülemus lahkunud majast juba mitu tundi tagasi ja täna teda vaevalt enam oodata on. Tundus, et sama meelt oli ka Kane, kes nüüd tema kõrvale istuma vajus. Viinud silmad kikilipsule, mille semu kaelast võttis, turtsatas Coop vaikselt. "Vähemalt ei pea sa homme tööl olema, mul on jälle õhtune vahetus," ohkas Griffiths. 

[Deleted]

"Ma tõesti ei saa aru, mida nad nii kaua viivitavad. Isegi kui nad ei taha meid, siis pole just raske helistada või saata kiri, et nad leidsid kellegi teise," sõnas Kane, andes ühtlasi ka teada, et ta tõesti pole veel vastust saanud. Varsti saab ta kannatus otsa ja siis helistab ta ise. Natuke kannatamatu võib ta nii näida, aga neil on tõesti seda esinemist vaja. "Saad hakkam, ma olin ju nädalavahetusel õhtustes vahetustes," sõnas kutt, kuigi ega see just kerge ei olnud. Kane üritas seda restoranitööd võtta ajutise asjana, mis saab läbi kohe, kui nad natuke rohkem tuntust teenivad endale. "Sulle ei meeldi siin enam töötada?" uuris kutt, vaadates Cooperile otsa.

[Deleted]

"Me vist ei taipa seda suurlinnaelu kuigi hästi veel. Ju siis siin pole kombeks teada anda, kui keegi millekski ei sobi, pigem lasta neil vaikuses piinelda," oletas Cooper, sest just sellises olukorras nad hetkel olid. Teaks ta täpselt, kelle poole pöörduda, läheks ilmselt nende juurde vastuseid nõudma, aga see ilmselt vähendaks võimalusi see esinemine saada veelgi. Siiski muutus tüütuks see paigal istumine, ainuke muusika, mida ta hetkel tegi, oli korteris koos teistega mõnel õhtul mängimine ja laulmine. "Mina saan hakkama, aga mu närvid ei pea sellele vastu," muigas kutt Kane'ile otsa vaadates. Tavaliselt jalutas ta pärast muidugi muusikat kuulates koju, sai end vähemalt välja elada, korterisse jõudes tuli jälle inimestega silmitsi seista. Teenindaja elu polnud mingi meelakkumine, aga muud valikut neil ka polnud. "Ma ei tea, meeldib küll, aga vahepeal saab kõigest kõrini lihtsalt," vastas ta bändikaaslase küsimusele õlakehitusega. Ilmselt rääkis praegu temas väsimus pärast pikka tööpäeva, tavaliselt Griffiths selline viriseja polnud. 

[Deleted]

"Mnjah, võibolla tõesti," kehitas Kane enda õlgu ja jäi hetkeks mõttesse. Siiski ei kavatsenud kutt alla anda. Küll nad selle suurlinna rikaste ja ilusate elu ka selgeks saavad. Ühel heal päeval. Kuulanud enda semu jutu ära, ei osanudki Kane esiti midagi selle peale öelda. "Sa endale mingit muud tööd ei taha otsida? Saaksid vaheldust. Ma ikka tahaks, et meie solist tervete närvide ja terve mõistusega oleks," teatas Kane lõbusal muigel, vaadates Coopile otsa. Aasta aega seda ühte ja sama tööd teha pole muidugi kerge, eriti kui nad tegelikult hoopis midagi muud korda sooviksis saata. Saaksid nad ainult muusikale keskenduda, elaksid nad paradiisis.

[Deleted]

"Mu mõistusel pole küll mitte midagi viga," pahandas Cooper pead raputades. Üleüldiselt polnud Kane'i pakutud ideel muidugi mitte midagi viga, aga kutt ei suutnud hetkel tõesti mõelda, mida muud ta teha võiks, kui see pole just seoses muusikaga. Il Fornaios sai aeg-ajalt vähemalt esineda, kes teab, äkki satub kunagi restorani einestama mõni tähtis nina ja saavadki karjäärile hoo sisse? "Kellelgi meist pole eriharidust millegi vähem närvesöövaga tegelemiseks, kuhu mul ikka minna oleks?" küsis noormees vaikselt. Mõned nädalad oli ta küll pooleldi naljaga öelnud, et läheb Inglismaale tagasi, aga äkki õnnestub seal see, mida nad siin nagu tühja tuult taga ajavad. Mõned inimesed satuvad õigel ajal õiges kohas olema, kas neil ei võiks see sama lihtsalt kujuneda? "Võib-olla oleks ka lihtsam, kui sina ja Noah pidevalt teineteise kõride kallal poleks..." mõtiskles Coop, sest poiste omavaheline läbisaamine jättis ka vahepeal kõvasti soovida. 

[Deleted]

"Tõesti? Minu arvates oled sa sünnist saati natuke veider olnud," lausus Kane, pöörates taaskord kõik naljaks. Cooperile kallal võis niimoodi ju võtta, sest nad olid praktiliselt vennad. Seega nad said aru, millal oli tegemist naljaga. Üle piiri läksid nad ikka väga harva. "No, ma ei tea... Kui väga tahad, siis midagi ikka leiad," jäi kutt endale kindlaks. Alati polegi haridust vaja, vaid kiiret peale hakkamist. "Kuule... see ei ole nüüd nii hull ka," protestis Kane, vaadates sõbrale otsa. Võibolla nende vaidlused jäid lihtsalt rohkem silma, sest nad olid ainsad, kes korteris kaklesid. Nad on siiski ühes bändis ja Kane üritab hoida mingitki sõprust trummariga.

[Deleted]

"Sama võib ka sinu kohta öelda, idioot," turtsatas Cooper lõbusalt, sest nad oskasid mõnikord kahekesi koos ikka väga veidrate ideede peale tulla. Midagi eriskummalist selles muidugi polnud, Kane mõistis teda põhimõtteliselt poolelt sõnalt ja vastupidi samuti. Oma naljadega üritati üle piiri küll mitte minna, aga paaril korral oli Coop pidanud sõbra peale käratama, kui too liiga hoogu sattus ja reaalsuse piiridest väljus. "Ma arvan, et siin töötades on meil vähemalt mingigi võimalus esineda, ma ei tahaks meilt seda ära võtta, aga võin muidugi pakkumiste suhtes silmad-kõrvad lahti hoida," kehitas kutt õlgu. "Sinu jaoks võib-olla ei ole, aga kõrvaltvaatajana võin öelda, et mõni nõrgema närvikavaga naaber võib ühel hetkel politsei välja kutsuda," turtsatas Coop, ilmselt ei näinud Kane ja Noah seda, mida tema kõrvaltvaatajana koges. 

[Deleted]

"Ma täitsa usun jah," lausus Kane turtsatades. Ta teadis isegi, et ta ei olnud täitsa normaalne inimene. Ta pole seda kunagi olnudki. Võibolla ta sellepärast Inglismaa Ameerika vastu välja vahetaski. "Ma arvan, et boss laseks meil isegi siis siin esineda, kui sina siin enam ei tööta," sõnas noormees. Nende juhataja tundus täitsa normaalne ja mõistlik inimene olevat. Küll ta neile vastu tuleks. Poisid ju tema juures juba päris pikalt töötanud ja nad on enda tööd ka hästi teinud. "Sa räägid nii, nagu meil oleks reaalselt Noahiga mingi koduvägivald käsil," turtsus Kane, kelle arvates asi küll nii hull ei olnud, et keegi politseid kutsuma peaks hakkama. "Me saame temaga vahel väga normaalselt ka läbi muideks," andis kutt teada.

[Deleted]

"Ma ikka veel mäletan seda korda, kui me nende varemete otsa ronisime ja peaaegu alla oleksime sadanud, aga ei, ikka liialt kangekaelsed, et ise alla ronida," meenutas Cooper üht mitme aasta tagust seika, kus nad ilmselgelt kuristiku kohal turnides oma õnnega mängisid, aga lõpuks siiski kumbki end tükkideks ei kukkunud. Kuttide asi ilmselt, ilma riski ja väikese ohutundeta ei saanud elada, muidu läks liiga üksluiseks ära. "See näeks siis välja nagu ma ei suudaks oma ühest eluperioodist läbi saanud lahti lasta," turtsatas kutt Kane'i sõnade peale pead raputades. Kui ta siin töötamise tõesti ära lõpetama peaks, siis ikka lõplikult, et ei tõsta oma jalga enam Il Fornaio lähedusse ka mitte. "Ma ei öelnud, et mina nii arvan, me lihtsalt ei tea, kes meie naabriteks on, niikuinii elab kuskil mõni pensionär, kelle rahu me enda muusikaga ka rikume," seletas Coop, mida ta silmas oli pidanud. Muidugi oli Noahil ja Kane'il ka parema läbisaamisega päevi, aga need ei torganud kunagi nii eredalt silma kui tülid. 

[Deleted]

"Kuule, see oli väga lahe ettevõtmine. Ma oleksin pettunud, kui sul see meeles ei oleks," lausus Kane, kes ilmselgelt läheks iga kell uuesti sinna turnima. Ta on lihtsalt nii laps veel hingel, et kõik, mis on lahe, tuleb järele proovida. "Kuule, tüüp, nüüd sa mõtled küll üle juba," turtsatas Kane, kes ei näinud küll selles midagi hullu, kui kutt veel siin samas restos esinemas käiks, aga ei töötaks. Ilmselt oli siin tegemist mingi Coopi veidra mõtlemisega. "Olgu... ja mida me siis tegema peaksime? Maja ostma?" turtsatas Kane ja naeris kergelt, sest nad ei saanud endale suuremat ja paremat elamist lubada. Vähemalt mitte praegu.

[Deleted]

"Midagi sellist on raske ära unustada," vastas Cooper õlgu kehitades. Nad tegid küll noorematena tihtipeale asju, mille vanemad raudselt ära oleksid keelanud, kui sellest teadnud oleksid, aga sellest tulidki need kõige eredamad mälestused. "Me oleme lihtsalt õnnesärgis sündinud, et ei ole pidanud üksteist poolsurnuna haigla poole lohistama," turtsatas kutt, sest tõsistel teemadel naljategemine oli tema viis halbade asjadega toime tulla. Ilmselt sellepärast ähvardas ta ka naljaga Inglismaale tagasi kolida, kuigi selle peale tegid teised kutid talle küll tuule alla. "Mina mõtlen üle?" kordas Coop pead raputades ja viis silmad hetkeks lakke. Tema jaoks oli asi lihtsalt põhimõttes, millest Kane ilmselgelt aru ei saanud. "Võid meile maja ka osta, kui sul raha liiga palju on, poleks meil enam prooviruumi vajagi," muigas Griffiths, sest suurem osa nende teenitavast palgast kulus praegu ainult elamiskuludele.

[Deleted]

Kane turtastas, kuid samas pidi ta Cooperi sõnadega nõustuma. Kui vaadata, millega nad kõik hakkama on saanud, siis on tõesti suur ime, et nad veel terved ja ühes tükis on. "Ma ei saa aru, mis sul viga on Cooper? Kui sa ei taha enam siin olla, siis keegi ei hoia sind siin kinni. Kui sul on mingi koduigatsus, siis mine käi Inglismaal vahepeal," lausus Kane viimaks, sest tal oli juba tegelikult pikemat aega tunne, et semul on koduigatsus. Kuttidena nad muidugi ei tunnistanud seda kunagi üksteisele, sest see justkui käis kohe sinna memmekaks olemise alla. Samas on nad noored, kes praktiliselt kohe pärast kooli tundmatus kohas pea ees vette hüppasid. Loogiline, et vahel tuli tahtmine koju minna ja kõigele käega lüüa. "Ma ostaksin meile maja kohe esimesel võimalusel ja sa tead seda," lausus kutt.

[Deleted]

Kane'i järgmised sõnad panid Cooperi tõsiselt kulmu kortsutama, ta ei saanud aru, kust sõbral praegu selline jutt tuleb. Seda noormees väga endale tunnistada ei tahtnud, et tal koduigatsus võiks olla, kuigi põhimõtteliselt võis Kane'il isegi õigus olla. Kutt tundis vahepeal Coopi ja tema tujusid paremini kui ta ise. "Mismõttes mis mul viga on? Ma lihtsalt ei saa aru, mida me siin teeme, aga Inglismaale tagasi minna oleks võrdne samaga kui ma oma kitarri lihtsalt vastu seina puruks peksaks," vastas tüüp ohkega. Läheks ta tagasi vanematekoju, hakkaks seal end liiga mugavalt tundma ja ei näekski põhjust tagasi Ameerikasse lendamist, seda ei saaks ta aga endale lubada. Hetkel jäi muidugi mulje, nagu oleks ta Kane'i ja kogu maailma peale vihane, tegelikult oli lihtsalt üks nendest harvadest päevadest, mil ta vale jalaga voodist välja astub. Homseks on Griffiths ilmselt jälle seesama positiivne inimene nagu ta ikka on, valmis muusikat kirjutama, laulma ja neile esinemisvõimalusi otsima. "Mul pole korteris elamise vastu ka mitte midagi," raputas noormees pead. Polnud küll sama mis oma majas elamine, aga siiani on hakkama saanud, saavad edaspidi ka.